Kirg – loovuse vältimatu eeltingimus

Tartu Ülikooli asutaja, kelle mõisa maadel, me asume, Johan Skytte on öelnud: “Kui kirge ja inspiratsiooni ei ole, siis ei saa midagi kiiduväärset ega viljakat korda saata.” Tal on õigus – ka loovusrajal ei juhtu midagi, kui sul pole kirge. Kirge uute teadmiste ja kogemuste vastu. Kirge oma väljakutsete lahendamise vastu.  Kas sul on?

Loov protsess on alati katsumus

Hea idee leidmine tähendab, et enne tuleb läbi töötada suur hulk ideid, mis ei kanna vilja. Kui kirge ei ole, on lihtne poole pealt loobuda, sest tee tundub liiga vaevaline.

Ka idee elluviimine on omaette proovikivi – täis ebamäärasust ja katsetusi, mis sageli ebaõnnestuvad, enne kui jõutakse toimiva lahenduseni. Ilma kireta antakse siin alla liiga vara.

Kirg võib ka hauda ajada

Georg Wilhelm Richmann

Liigne kirg ei ole alati voorus – see võib olla isegi ohtlik. Pärnus sündinud leiutaja Georg Wilhelm Richmann oli mees, kelle viis hauda just kirg oma valdkonna vastu. Ta uuris äikese ajal atmosfääri elektrilaenguid ning 26. juulil 1753, kui ta järjekordse katse käigus mõõtetulemusi luges, tabas raudvarrast pikselöök. Richmann suri silmapilkselt. 

Traagiline. Julge. Kirglik.

Kirg ei garanteeri edu, kuid ilma selleta pole suurtele ideedele üldse võimalust.

Muide, kas teadsid, et iga meie elamusmajutuse maja on saanud nime Eesti leiutaja järgi. Me ei räägi nende leiutajate elulugusid, vaid oleme igaühe kohta noppinud välja mõned põnevad faktid.